Maikuu Noorkuu

-
R 13.05.2016 20:02 Toimub osalejate keldi* juurte ja elude piirangute vabastamine. Sel ajal on hea kuulata keldi muusikat https://youtu.be/dNWoz_Rg8q8?list=RDNDlPnExilKc
Saturni toime iidsete piirangute vabastamiseks kestab augustini ja jätkub nüüd siin Noorkuuteenistusel R 13.05.2016 20:02. Tegeleme keldi juurtega. 
Selle teenistuse käigus  vabastatakse teistesse maailmadesse piirangutena kinnijäänud eluenergia, mis on avaldunud mõju ka meie olemuse keldi, sh eKr aegsete eludele.  
Selle vabanenud eluenergia laekumisel siia igapäevahetke teenistuse käigus käivitub tervenemine, lahenevad olukorrad ja suhtedraamad.

Kuuteenistuse ajal hoian mina, interdimensionaalne tervendav meedium Magissa, vastavalt osalejate taotlustele ja panustele tervendavat ruumi osalejate ümber just seal, kus nad teenistuse hetkel on.

Iga osaleja energiasüsteem saab tasakaalustatud vaimse ja füüsilise tasandiga just talle ainuomase mudeli järgi. Just nii palju, kui ta taotleb ja valmis on.

 
~
Vabastaval ja tervendaval Teenistusel© osalemise käivitab panus 12  või
42 (4 teenistust) või
120 (12 teenistust)  
Südamerahu kontole* (vt allpool).

Panusega 120 (12 teenistust) kaasneb tasuta individuaalseanss kestvusega 80 min.
Teenistused toimivad ka lähedastele salakingitusena.
Teenistused "puhastavad" ka elu-, töö-, puhke-, riigi-, jms kohti.
Kohtade ja lähedaste info lisada panuse selgitusse või siin 
Osalus aktiveerub kohe peale panuse teostamist (sõltumata laekumise ajast). Ühe maksega võib teostada mitu panust. Osalejate täisnimede esitamine pole oluline. Piisab teadlikkusest ja osalemisele suunatud mõttest, millele vastuseks tervendav ruum  tekib kohe peale panuse teostamist.
Tervendavad sündmused kulgevad teadvuse tasandil seal, kus osaleja on ja siis, kui talle sobib. Oluline on olla teadlik sellest, et käivitub tervenemine ja tekivad uued võimalused igapäevaelus.

Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.

Varaseimad kirjalikud andmed keltidest pärinevad eelkõige antiikautoritelt. Hekataios Mileetosest kirjutas neist 6. sajandil eKr, Herodotos5. sajandil eKr.

Keeleliselt kuuluvad keldid kolme rühma: gallia (Prantsusmaal, hääbunud), briti (enamuses sulandunud anglosaksi keelega) ja gaeli keel. Tähtsaimad keldi hõimud olid belgid,keltibeerid, helveedid, britid.

Tänapäeval keldi keeli kõnelevad rahvad elavad Iirimaal, Šotimaal, Walesis, Mani saarel ja Bretagne'is. Rahvastik, kultuur ja keel on kõige kauem ja ulatuslikumalt säilinud Briti saartel, eriti Iirimaal.

Kreeklased andsid nimetuse keltoi Kesk-Euroopa barbaritele, kes elasid Alpidest ja Doonaust põhja pool. Roomlased nimetasid neid hoopis galli – selle nimetuse kajastusi võime jälgida üle kogu Euroopa, alates Galaatiast tänapäeva Türgis, edasi Galliast, mis on tänapäeva Prantsusmaa, Galiitsiasse Põhja-Hispaanias ja gaeli keeleni Iirimaal,Šotimaal ja Mani saarel.

Keldi tsivilisatsioon kerkis esile umbes 700 eKr Austrias – see oli niinimetatud Hallstatti kultuur. Hallstatti jõukuse allikaks oli sool, mida vahetati Kreekast ja Etruuriast pärit kauba vastu. 
19. sajandil avastasid arheoloogid Hallstattis 2000 hauda. Sealt leidsid nad muu hulgas hõimupealike kehad, mis olid asetatud neljarattalistele vankritele. Nendega olid rikkalikud hauapanused – raudmõõgad, pronksist põimitud kaelavõrud ja muud ehted;kiivrid, kaunistatud imepäraste olenditega, nagu jäärapäine madu; toredad hobuserakmed. Seal oli rohkelt keedunõusid ja luid, mis viitasid suurtele teispoolsuse pidustustele. Nad olid elanud umbes aastal 700 eKr. Selline avastus avas akna keldirauaaega. Pronksiaja ühiskonnast, mille asemele nad ilmusid, on säilinud vähe tõendeid sõjakäikudest, nagu ka kõrge staatuse märke ehitiste või matuste puhul. See keldi rauaaja ühiskond näib aristokraatlikum oma juhtide uhkete kodade ja väärikate matustega. See kultuur levis lääne poole.
Umbes aastal 500 eKr oli Kirde-Prantsusmaal ja Reini keskjooksul La Tene'i kultuuri algperiood; selle järel läksid keldid märgatavalt liikvele. Alates 5. sajandist eKr tulid nad röövsalkadena lõunasse ja terroriseerisid Vahemere maade rahulikke linnriike. Kui nad valgusid Apenniini poolsaarele, võitsid nad etruskidelt Po jõe oru, asutasid 5. sajandil Milano ja rüüstasid Rooma linna aastal 390 eKr, Rooma riigis. Oma kõige laiema mõjuala saavutasid keldid umbes260 eKr ning neid peeti koos pärslaste ja sküütidega üheks kolmest rahvast barbarite Euroopas. 5. sajandi lõpupoole valgusid need hõimud lääne poole Galliasse, Britanniasse ja Iirimaale, edelasse Ibeeriasse, lõunasse Põhja-Itaaliasse ja Balkani poolsaare kaudu itta Väike-Aasiasse.

Keldid ei olnud üks rahvas, vaid tuhanded väikesed hõimud, kes mõnikord olid kuninga alla ühendatud. Nende keelel oli erinevaid kohalikke vorme. Põhiliselt olid keldid maainimesed, kes hindasid karja enam kui vilja. Nad näivad kangelaslike, riiakate, hooplevate, suurte joodikute ja suurte lihasööjatena. Karja varastamine oli rahvuslik sport.

Sõjas olid nad hulljulged ja väga head leinajad[4]. Keldid olid sõjakad, neid valitses militaarne aristokraatia; nad olid loovad – lõid imelist kunsti, mida iseloomustasid hoogsad ja tundelised voolavad jooned ning abstraktsed figuurid. Nad olid ka väga vaimsed ning uskusid tervesse hulka jumalatesse ja jumalannadesse[5]./.../

Bütsantsi Ammianus Marcellinus kirjeldab:

Peaaegu kõik gallialased** on pikad, heledapäised ja punapõsksed; hirmus kurjade silmadega, väga riiakad ja äärmiselt uhked ning ülbed. Terve võõramaalaste vägi ei suudaks vastu seista ühele gallialasele, kui ta kutsuks appi oma naise, kes on tavaliselt väga tugev ja sinisilmne, eriti kui ta pungitab oma kaela, kiristab hambaid ja vehib oma kahvatute kätega, mis on tohutult suured, ja hakkab jagama lööke ning laduma mükse, mis on nagu katapuldilt heidetavad viskerelvad.

Ta lisas, et nad on väga puhtad – isegi vaesed inimesed ei kandnud räbalaid. 

Sugudevaheline võrdsus keltidel

Vanad ürikud räägivad, et keldi naised olid pikad, metsikud ning tugevad ja lahingus sama hirmuäratavad kui mehed. Keldi müntidel on sageli kujutatud alasti naine hobuse seljas võidukalt vehkimas oda või mõõgaga.

Müütiline iiri kangelane Cuchulainn läks Britanniasse sõjakunsti õppima; tema õpetajateks olid naised – Scathach (Varjuline) ja tema võistleja Aife (kõige kuulsam naissõdalane maailmas). Walesi kangelane Peredur sai oma sõjaväelise väljaõppe Gloucesteri üheksalt nõialt[4].

Esimese sajandi lõpus pKr kirjutab Tacitus, et keldid ei tee vahet mees- ja naissoost valitsejate vahel. Kuulsat Rooma-vastast mässu kuninganna Boudicca juhtimisel (60 pKr) toetas kõhklemata kogu provints. Kuninganna Cartimandua, kirdenaabrite brigantide liider, omas hõimus piiramatut võimu. Ta andis varasema ülestõusu juhi Caratacuse roomlastele aastal 47 välja ja aastal 53 kuuleme temast taas: ta on abikaasast lahku läinud, et abielluda arvatavalt noorema ja mehisema sõjakaariku juhiga[1].

Strabon kordab Poseidonise teadet ühe Gallia ranniku lähedal asuva saare kohta, kus samniitide naised elasid ilma meesteta, olles andunud ekstaatilisele Dionysose kummardamisele. Tegemist võis olla naiste kolledžiga, nagu oli keldi prohvetitel – vatedel. KaArtemidoros jutustab, et Britannia ranniku lähedal sooritavad naised ohvritalitusi, mis on pühendatud (puht naiste) jumalannade Demeterija Kore austamisele[1].

Ka druiidid võisid olla nii mehed kui naised. Me loeme kuldse sirbiga druiidi valgetest rüüdest, druiidist härjanahas tähnilise valgetest sulgedest peakattega, mille tiivad lehvivad. On ka kirjeldusi naisdruiididest mustas, kuldsed lindid rinnal risti[4].

Loe veel: https://et.wikipedia.org/wiki/Keldid

** Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia,Hollandi ja Saksamaa alasid.

Kuni 1. sajandi keskpaigani eKr oli Gallia keltide asuala, mis oli killustatud umbkaudu 80 alaks (civitas’eks). Piirkonda asustas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Neil ei olnud ühtset riiki. Suguharude ühtsust kandsid druiidid – keldi usu preestrid.



Sellel postitusel on 1 vastus

Tervitan kõiki, kes taotluste ja panustega teostasid enneolematu Noorkuuteenistuse©13.05​.

See teenistus Kuu kasvavas energias võimendas unustatud oskusi ja teadmisi sellest ajast, kui inimesed elasid loodusega, taeva ja maaga ühes rütmis, jõuliselt ja kindlalt.

Seekord suunasid haprad, kuid läbivad energiad meid keltide aegadesse, vabastades unustatud oskusi elamiskunstis*. Ja seda väga enneolematult viisil.

Teenistus teostus ​rongi​teekonnal 3471 m kõrgusele, mis kujunes etappideks vastavalt sellele, kuidas toimus tõus kõrgustesse ja vahetasin ​rongijaamasid. Teenistuse kulminatsioon oli 3471 n kõrgusel Sfinksis - vaateplatvormil - , mis andis selge kontakti endiste keldi maade ja valdustega kogu Euroopas.
Selle teenistuse ajal toimus protsesse, mida osalejad pole varem tellinud.

Teenistus algas ​reedel ​kl​ ​ 14.

I etapp​:​ ettevalmistus, tervendava ruumi loomine 30 min
II - selget enesetunnetust ja uusi algusi takistavate intensiivne vanade piirangute VABASTAMINE erilisel väljakerimuse moel, mis pidi selgelt tuntav olema ka füüsilisel tasandil 40 min​.​
III - uue info ja energia laadimine tervendavasse ruumi 10 min​.​
IV - esimese kolme etapi pinnalt uuele energiatas​a​ndile häälestamine, mis kestis 2 tundi ja oli enneolematult võimas. Ka siis toimus midagi erilist: ​iga osaleja ​geneetilise koodi tervendamine väljakerimise meetodil, ja täiendamine ning taastamine tervesse vormi.
V ​- ​lõpukohandused kestsid kella 20.30 - ni.

​Selle enneolematutes kõrgustes ja peentasanditel teostunud teenistuse toime virgutas keha organeid ja süsteeme. Kõik meie olemuse tasandid on seotud, ja teenistuste ajal teostub tervendamine läbivalt ​peentasanditelt rakutasanditeni.

Ka seekord tõi peentaandite vabastamine, täiendamine ja korrastamine kaasa mitte ainult teadvuse avardumise, selgema mina-tunnetuse, vaid virgutas geneetilise koodi ümberhäälestamisega pöördumatult ka hüpotalamust, närvisüsteemi, hormonaal- ja endokriinsüsteemi ning sedaläbi ka organeid. Seetõttu võisid osalejad reedel tunda nendes asjades aistinguid ja seisundeid. Käivitus tervenemine.

Teenistus tõi kaasa mõõtmatu avardumise, ja sellega seos​es​ võis olla veel ka laupäevasel päeval kergeid tasakaaluhäireid nagu ikka kõrgustes viibi​des.​ Kas ka Sinul?​

​Selleks, et keha kohaneks kevadise avardumisega, on vaja nüüd igapäevaselt tähelepanu pöörata ​ainevahetuse virgutamisele, ja seda tõhusate probiootikumide abil. Looduslikud probiootikumid on hapukapsas ja hapukurk, ka apteekides on erinevaid probiootikume, ja ka võrkturustussüsteemides**.

Mul on eriline au selliseid teenistusi vahendada, kus Kuu kasvavad maagias toimub k​õikeh​õlmav ja läbiv maailmade tervendamine osalejate geneetilise koodi tervendamiseni. ​

See on pöördumatu ja suubub ​Täiskuuteenistuse©​22.05​​ maagilisse toimesse.

​* Keltide elust ja uskumustest.

Keldid ei olnud üks rahvas, vaid tuhanded väikesed hõimud, kes mõnikord olid kuninga alla ühendatud. Nende keelel oli erinevaid kohalikke vorme. Põhiliselt olid keldid maainimesed, kes hindasid karja enam kui vilja. Nad näivad kangelaslike, riiakate, hooplevate, suurte joodikute ja suurte lihasööjatena. Karja varastamine oli rahvuslik sport.

Sõjas olid nad hulljulged ja väga head leinajad[4]. Keldid olid sõjakad, neid valitses militaarne aristokraatia; nad olid loovad – lõid imelist kunsti, mida iseloomustasid hoogsad ja tundelised voolavad jooned ning abstraktsed figuurid. Nad olid ka väga vaimsed ning uskusid tervesse hulka jumalatesse ja jumalannadesse[5]./.../

Bütsantsi Ammianus Marcellinus kirjeldab:

Peaaegu kõik gallialased on pikad, heledapäised ja punapõsksed; hirmus kurjade silmadega, väga riiakad ja äärmiselt uhked ning ülbed. Terve võõramaalaste vägi ei suudaks vastu seista ühele gallialasele, kui ta kutsuks appi oma naise, kes on tavaliselt väga tugev ja sinisilmne, eriti kui ta pungitab oma kaela, kiristab hambaid ja vehib oma kahvatute kätega, mis on tohutult suured, ja hakkab jagama lööke ning laduma mükse, mis on nagu katapuldilt heidetavad viskerelvad.

Ta lisas, et nad on väga puhtad – isegi vaesed inimesed ei kandnud räbalaid[4].

​~

Vanad ürikud räägivad, et keldi naised olid pikad, metsikud ning tugevad ja lahingus sama hirmuäratavad kui mehed. Keldi müntidel on sageli kujutatud alasti naine hobuse seljas võidukalt vehkimas oda või mõõgaga.

Müütiline iiri kangelane Cuchulainn läks Britanniasse sõjakunsti õppima; tema õpetajateks olid naised – Scathach (Varjuline) ja tema võistleja Aife (kõige kuulsam naissõdalane maailmas). Walesi kangelane Peredur sai oma sõjaväelise väljaõppe Gloucesteri üheksalt nõialt[4].

Esimese sajandi lõpus pKr kirjutab Tacitus, et keldid ei tee vahet mees- ja naissoost valitsejate vahel. Kuulsat Rooma-vastast mässu kuninganna Boudicca juhtimisel (60 pKr) toetas kõhklemata kogu provints. Kuninganna Cartimandua, kirdenaabrite brigantide liider, omas hõimus piiramatut võimu. Ta andis varasema ülestõusu juhi Caratacuse roomlastele aastal 47 välja ja aastal 53 kuuleme temast taas: ta on abikaasast lahku läinud, et abielluda arvatavalt noorema ja mehisema sõjakaariku juhiga[1].

Strabon kordab Poseidonise teadet ühe Gallia ranniku lähedal asuva saare kohta, kus samniitide naised elasid ilma meesteta, olles andunud ekstaatilisele Dionysose kummardamisele. Tegemist võis olla naiste kolledžiga, nagu oli keldi prohvetitel – vatedel. KaArtemidoros jutustab, et Britannia ranniku lähedal sooritavad naised ohvritalitusi, mis on pühendatud (puht naiste) jumalannade Demeterija Kore austamisele[1].

Ka druiidid võisid olla nii mehed kui naised. Me loeme kuldse sirbiga druiidi valgetest rüüdest, druiidist härjanahas tähnilise valgetest sulgedest peakattega, mille tiivad lehvivad. On ka kirjeldusi naisdruiididest mustas, kuldsed lindid rinnal risti[4].

​~

​Keltide muistne usund tugineb niinimetatud kolmekordsele ühtsusele, mis on kogu keldi kultuuri üks alustalasid. Nii näiteks on keltide usundis jumalanna, kellel on kolm kehastust – tütar, naine ja ema; keltide panteon koosneb kolmest jumalusest: Lugh, Daghda (Taran) ja Ogme; keltide ühiskonnas oli traditsiooniliselt kolm klassi: preestrid, juhid ja niinimetatud tootjad (kalurid, põlluharijad, käsitöölised ja muude selliste ametite esindajad); numbril kolm põhines keltide ettekujutus maailmast: kolm eksisteerimise sfääri, kolm põhielementi (vesi, õhk ja tuli) jne. Viimasest tuleneb ka keldi triskelioni nüüdisaegne seletus, mille järgi kolmjala keskel on seisev Maa, mis "võtab" elu kolmelt dünaamiliselt elemendilt ehk siis veest, õhust ja tulest[6].

​~

​Keldid ei ehitanud templeid, vaid pidasid jumalateenistusi metsasaludes [5]. Nad kummardasid oma jumalusi pühades hiites ehk nemetonades, kuid neil puudusid uhked templid pühakujude paigutamiseks. Scoliastus: Nad austavad jumalaid metsades, ilma, et neil oleks vaja templeid. Hiisi, kui kohaliku rahva vaimseid keskusi, hävitati armutult Caesari,Suetinus Paulinuse, aga ka hilisemate preestrite püha Martini ja püha Patricku poolt. Temenos (kraaviga eraldatud tarandik, sõna-sõnalt eraldatud koht) oli tähtsaim kultusekoht, tempel selles oli teisejärguline. Templiks võis olla puust, punutisest või kuivmüürist onnike, milles oli jumalakuju või mõni maagiline ese, nagu katel, relv või muusikariist[4]. Ruudu- või ristkülikukujulises tarandikus asus püha puu (eriliselt pühad olid tamm, pähklipuu ja jugapuu) või kaunistatud post, mille ümber käidi või tantsiti[1].

Ka allikad olid pühad ning sageli omistati neile ravitoimet. Allikas oli seostatud mingi kindla jumalusega, nagu näiteks Covetina Carrowburghis[1].

Jumalannasid seostati tihedamalt loodusega, nemad olid mägede, jõgede ja metsade vaimud, aga palju oli ka muid loodusjumalaid ja inimtegevuse valdkonna jumalannasid[5].

Megaliitilised kohad, mida tänapäeval tuntakse Newgrange'i (Iirimaal), Granja de Toninuelo (Hispaanias) ja Bois-de-la-neuve-Grange'i (Prantsusmaal) nime all, võivad olla päikesekultusele pühendatud paigad, kuna päike on gaeli keeles grian ja kaasaegses iiri keeles grian na maighdean, mis tähendab "veetlevaim neidude seas", sõna-sõnalt "päike neidude seas". Päike laskub talvisel pööripäeval Newgrange'is kalmukünka sügavusse.

​~

​Keldi ühiskonnas on teateid neljast põhiklassist: aristokraadid, kelle hulgast tulid pealikud ja sõjamehed; haritlaskond, kes koosnes druiididest, bardidest, ennustajatest, seadusetundjatest, arstidest, kunstnikest ja oskustöölistest; alamklass, kes koosnes väiketalunikest, vähem osavatest käsitöölistest ja teenijatest; ning orjad, kes olid kõigist kõige alamad.

Druiidid olid keldi preestrid, kes hoidsid maagia ja tervendamise saladusi. Druiididest on ajaloolisi tunnusmärke Iirimaal, Inglismaal, Walesis ja Gallias. Kuigi on vähe dokumenteeritud tõendeid druiididest keldi asundustest Hispaanias, Itaalias, Galaatias ja Doonau orus, näib olevat võimalik, et nad olid ka seal olemas. Druiidid rändasid teiste suguharude juurde ja korraldasid koosolekuid, milles erinevad rahvused vennastusid. Mõned asjatundjad usuvad, et druidism pärineb keldi maakohtadest lääne pool asuvate rahvaste, megaliitidest monumentide ehitajate juurest, kes olid keltide tulles end juba Euroopa lääneosas sisse seadnud.

Druiidid juhatasid tseremooniaid ja neil oli oluline roll õpetlaste, seaduseandjate ja kohtunikena. Nad õpetasid, et kui inimene sureb, siis asub tema hing elama uude kehasse ning sünnib sellesse maailma uuesti. Kuid druiidid juhtisid ka suurejoonelisi inimohverdusi, mida tehti väga julmalt, näiteks põletati ohvreid tohututes punutud korvides elusalt.

Bard[muuda | muuda lähteteksti]
Druiidiks olemine eeldas terve elu kestvat õppimist, mis algas siis, kui poisike valiti välja oma vaimse loomuse või varajase tarkuse pärast. Möödus kaksteist aastat või enamgi, et jõuda esimesele, bardi tasandile. Bardid öeldi olevat "suguharu mälu", sest nemad säilitasid ajaloo, õppides pähe sadu poeeme, lugusid ja salajase puude alfabeedi ning luues uusi laule ja luuletusi, et talletada uusi sündmusi.

Ovaat[muuda | muuda lähteteksti]
Järgmine aste oli ovaat, kelleks saamine võttis veel kümme aastat. Ovaat õppis loodusmeditsiini, ennustamist ja käis dimensioonide vahel. Ovaat oli see, kel oli side teise ilmaga, eriti samhaini ajal ja kes rändas esivanemate riiki neilt tarkust saama.

Druiid[muuda | muuda lähteteksti]
Viimaks, pärast veel kümme aastat kestnud õppimist sai ovaadist druiid – kuningate nõustaja, kohtunik, filosoof ja suguharu ülempreester.

Druidism osutas vastupanu roomlastele Gallias ja Britannias, druiidi usundi vaimne keskus asus aga Briannias. Nende peakorter asus Mani saarel, mida inglased hiljem Angleseyks nimetasid. Aastal 60 ründas seda saart kindral Suetonius Paulinus, kelle armeel olid vastas druiidid. Naised olid mustades rüüdes, valmis neile relvade ja nõidustega vastu astuma. Siiski purustasid roomlased pühamud ning tapsid nende hoidjad[4].

Kui Julius Ceasar vallutas Britannia ja ametlik druiidi religioon oli Walesist minema pühitud, läks see tarkus põranda alla ja rändlaulikud kandsid oma teadmisi laiali, andes neid edasi salaja usku pöördunutele, kui nad meelelahutuseks vanu laule laulsid. Legendid, niisugused nagu "Puude lahing", sisaldab varjatult keldi jumalate, kangelaste ja Valge Jumalanna enda traditsioone ( Valge Jumalanna oli keldi luule sümbol, kuu ning kõik loovad teadmised ja maagia)[6]

​~

​Keldi vaimsusest rääkides ei saa mööda minna müütidest, kus peitub selle rahva ajalooline mälu, vabaduseiha ning jumalikkuseihalus.

​Kas teadmised keltide kohta tekitasid sulle äratundmist?​

** Koralliklubist: ​http://www.natura.ee/tervise-tooted/laste-tervis/coralprobiotic-100-kapslit-detail​. ​

Registreerida saab lingilt https://coralorder.com/et/registration/?REF_CODE=084984988784 (MAGISSALT, 15. mai 2016)

Lisa kommentaar

Email again: