MUST KUU mõjub kuni pööripäevani

Iidsest ajast on Musta Kuud ümbritsenud salapärasuse oreool. See fiktiivne punkt, mida reaalse planeedina ei eksisteeri, ületab tihti oma tugevuselt kõik teised mõjutused.  Eelmise aasta 1. oktoobril kujunenud Musta Kuu seis kestab 2017 märtsini.  

Musta Kuuga seotud sündmused tekitavad paljudes astroloogides siiani hirmuvärinaid. (Suhtuvad kui üleloomulikku - tõlk.) Teine osa astrolooge ei kasuta Musta ja Valget Kuud üldse punktide efemeersuse tõttu. Kuidas ka poleks, tõsiseid uurimusi on nende kohta väga vähe. Enamus oma töös seda kasutavatest astroloogidest võtavad aluseks vanad arusaamad Mustast Kuust kui kõige kurjemast hävitavast jõust, mis äratab inimeses kõikvõimalikud deemonid, tehes ta kaitsetuks võlude ja pettuste ees. 

   Mõned astroloogid seostavad Musta Kuud seksuaalsusega (ja mitte alusetult), aga paraku sellega ka piirduvad. Kolmandad toovad välja Musta Kuu psühhopatoloogilise-, neljandad karismaatilise külje. Jätmata kõrvale ühtegi neist interpretatsioonidest arvab autor, et nad kõik vaatlevad vaid erinevaid mõjuvariante. Käesolevas töös tehakse katse mõista selle salapärase punkti mõtet ühtsete astroloogiliste printsiipide raames ja laiendada tema seletust üldistele arusaamadele tuginedes. T. Romanova ja tema õpilaste suur praktiline töö ja samuti kolleegide kogemustega tutvumine, lubab teha juba mõningaid järeldusi.
   Üks põhilisi küsimusi, millele tahaks vastata on: kui konstruktiivne võib olla Musta Kuu mõju ja millest see oleneb?
   Tuletame meelde, mida kujutab endast Must Kuu astronoomilises mõttes. See on A p o g e e - Kuu orbiidi kaugeim punkt Maast - projektsioon ekliptikale. Lihtsustatult võib Kuu orbiiti ümber Maa kujutada ette kui ellipsit, mille ühes fookuses asub Maa. (Tegelikult meenutab orbiit rohkem pirni.) Telge, mis läbib ellipsi fookusi, nimetatakse apsiidi jooneks. See lõikab orbiiti kahes punktis - Apogee ja Perigee.
   Paljud astroloogid kasutavad ka P e r i g e e punkti, nimetades selle projektsiooni ekliptikale Valgeks Kuuks. Tõepoolest - just kahe punkti kasutamine apsiidi telje asukoha määramiseks ei ole mitte ainult mugav ülevaatlikkuse mõttes, vaid on õigustatud ka loogika seisukohalt. Telje olemasolu tähendab mingi süsteemi polarisatsiooni (antud juhul Kuu-Maa) ja näitab selle orientatsiooni ruumis antud momendil. Polarisatsioon omakorda eeldab kahe pooluse olemasolu, mis oma olemuselt peaks olema vastupidise mõjuga.
   Miks Apogee ja Perigee punktid tunduvad meile nii tähtsad? Ainuüksi füüsikalisest vaatepunktist juba kasvõi seetõttu, et need on kaks äärmist punkti süsteemis Kuu-Maa, selle kaks poolust.
   Nagu teada, on polarisatsiooni printsiip (teises terminoloogias - dualismi printsiip) astroloogias üks tähtsamaid. Laskumata praegu selle printsiibi sügavamasse sümboolsesse ja okultsesse mõttesse, märgime, et see võimaldab näha süsteemi ühtset energeetilist välja, mis oleks nagu jagatud kahte erinevalt suunatud (kuid omavahel jälle osaliselt ühinevasse) voogu.
   
   Lähme nüüd küsimuse füüsikaliselt poolelt üle sisulisele.
   Missuguseid protsesse ja valdkondi meie maises elus mõjutavad Must ja Valge Kuu?
   
Naaseme süsteemi Kuu-Maa juurde, Apogee ja Perigee fokusseerivad ja jagavad kuu-maiste seoste energiat. Seega tulevad siin esile taevakehade Kuu ja Maa omavahelised suhted.
   Kuu-maised seosed avaldavad mõju kõige varajasemas formeerumis- ja arengustaadiumis, kujundavad tulevase indiviidi algset psühhofüsioloogilist struktuuri, primaarseid elutingimusi: sünnikoht, vanemad, sugulus-, rahvuslik ja rassiline kuuluvus ning muud vastavad egregorid, mis inimese arengut mõjutavad. Need määravad meie esmased alateadlikud kired, mis oma sügava teadvustamata jõuga mõjutavad varjatud motivatsiooni, valikuid ja lõpptulemusena meie saatust.
   Tuletame meelde, millistes vormides väljenduvad kuu-maised sidemed erinevatel tasanditel.
   Indiviiditasandil on see seos füüsilise ja astraalse keha vahel (eelkõige madalaim astraal) või seos füüsilise ning psüühilise vahel. Siia loeme kõik vastastikused psühhofüsioloogilised mõjutused. Teise terminoloogia järgi on need kõik seosed vaimu ja keha vahel (maksimaalsest lahususest maksimaalse kokkupuuteni).
   Projektsioonis füüsilisele kehale on see organismi töö humoraalne regulatsioon*. Projektsioonis astraalsele kehale - vastupidavate, minevikus kujunenud astraalsete struktuuride side ajutiste ja muutlike olukordadega.

Näiteks on see inimese mälestuste mõju oleviku mõistmisele ja vastupidi - praeguste läbielamiste ja meeleolude mõju oma minevikutunnetusele ning seeläbi subjektiivse suhtumise muutmine (oma eelnevast emotsionaalsest kogemusest).
   Projektsioonis mentaalsele kehale on see seos inimese kindlate seisukohtade ning veendumuste, maailmavaateliste printsiipide ja pidevalt lisanduva (töötlemata) informatsiooni vahel.
   Side Maa-Kuu-Maa võib sellel tasandil välja näha järgmiselt: eelorientatsioon - järelemõtlemise protsess - lõplik otsus.
   Projektsioonis karmakehale on seosed Maa-Kuu-Maa suhted taolised: sündmuste esialgne arenguplaan - kõrvalekallutavad välismaailma mõjutused - lõplik sündmuste areng.
   Välistasandil väljendavad Kuu-Maa seosed isiksuse ja lähima ümbruse omavahelisi sidemeid, eelkõige sugulussidemed otseliini pidi: (vana)vanemad, (lapse)lapsed jne.
   Seejärel on see geneetiline side erinevate Maa regioonide vahel, mis väljendub suhtes erinevatesse geograafilistesse kohtadesse.
   Kuu-Maa seosed on meie suhted nii elava kui ka elutu loodusega. Sealhulgas kaasasündinud ja omandatud toitumisharjumused, organismi ja psüühika subjektiivne reaktsioon elementidele, ainetele, mineraalidele, kividele. See reaktsioon on seotud erinevate (atmosfääris, vees, metallides jm esinevate) ainete ja kiirguste homöopaatiliste dooside vastuvõtuga.
   Lõpuks on need suhted lähedaste inimestega, meie emotsionaalsed eelistused, mis formeeruvad minevikukogemuse käigus. Need alateadlikud mälestused, mille on äratanud kindlad inimesed, mõjutavad suhteid nendega.
   Need on ka meie eelaimdused - nagu mälestus analoogsest situatsioonist minevikus. Tunnetus on õige või mitte, olenevalt sellest, kui täpselt on situatsioon, nähtus või inimene "ära tuntud".
   
   Märgime, et jutt ei käi kõigist tunnetest ja emotsionaalsetest seostest. Tähelepanu all on kõige sügavamad, algsed, teadvustamata olukorrad ja suhted ümbritsevate ning loodusega. Need on ürgsed sidemed, kuid väga tähtsad. Need formeerivad isiksuse vundamendi, algupärase psühhofüsioloogilise matriitsi.
   Need seosed annavad kardinaalse suuna isiksuse arengule ja viitavad tema põhilisele problemaatikale. Võib öelda, et Kuu-Maa seoste iseloom sünnimomendil määrab kindlaks kõige püsivama aura meie astraalsetest sidemetest maailmaga.
   
   Missugune on siin siis Musta ja Valge Kuu roll?
   
Kui kujutleda paljusid Kuu-Maa seoseid kui ühtset välja, siis Must ja Valge Kuu iseloomustavad kahte äärmuslikku tüüpi neist sidemetest - nagu kaks poolust, mille vahel eksisteerib hulgaliselt vahepealseid seosevorme ja mis väljendavad järgnevat transformatsiooni, arengut ühest vormist teise.
   
   Pöördume veel kord tagasi astronoomia juurde. Kuu, asudes Perigee punktis (mis vastab Valgele Kuule), saavutab maksimaalse kiiruse ja läheduse Maale. Kuu-Maa sidemete sügavus ja intensiivsus jõuavad selles kohas maksimumini. Siin on nad ka maksimaalselt liikuvad, mida võib võrrelda seesmise soojuse kasvuga süsteemi selles punktis.
   Intensiivistumine viib transformatsioonile, toimub nagu kindlate struktuuride lahustumine, piiride lagunemine, muutes ühtseks tervikuks selle, mis varem oli lahutatud. Toimub nagu tagasipöördumine algallika juurde.
   Astraalse ja füüsilise seos muutub nii sügavaks ja intensiivseks, et pole vaja spetsiaalset korrastust. Väliselt võib see välja paista nagu kaootilisuse tugevnemine ja kontrolli kaotamine isiklike emotsioonide üle.
   Seesmiselt tunnetab inimene Valge Kuu lülitumisel nagu omaenese piiridest väljumist, ta alluks nagu võimsale väljastpoolt tulevale astraalsele voolule, selles lahustudes ja samastudes.
   
   Asudes Apogees, liigub Kuu maksimaalselt aeglaselt. Siin toimub äärmine kaugenemine Maast. Kuu-Maa seosed justkui kristalliseeruvad, diferentseeruvad, saavutades oma lõpliku vormi.
   Tekib palju erinevaid vorme, millel on täiesti konkreetne, maksimaalselt väljendunud struktuur. Siin toimub nagu astraalsete suhete individualisatsioon, nende vormistamine konkreetseteks suheteks, tunneteks, emotsioonideks, kujunditeks. Nende vahel omakorda tekivad kindlad korrastamist nõudvad seosed.
   Teisiti öeldes toimub Apogee punktis astraalse olemuse eraldumine, selgitumine - nagu sünd. Need on juba sekundaarsed astraalid, mis sünnivad eelnenud kogemuse sees ja on selle osad.
   Seega on Apogeel toimuv protsess osakeste diferentseerumine ja nendest iseseisva individuaalsuse moodustumine. Perigeel toimuv protsess on vastupidine - erinevate osade integratsioon ühtseks tervikuks.
   Subjektiivselt tunnetatakse Valge Kuu lülitumisel end osana tervikust, hoomatakse eneses ja väljaspool ennast jõudu, mida ei vallata. Must Kuu aga mõjub vastupidiselt, siin tunnetatakse end tervikuna, tsentrina, loojana, iseseisva ja vaba olendina…
   
   Et mitte väsitada lugejat üleliigsete abstraktsioonidega, vaatleme Musta ja Valge Kuu "tööd" erinevates elulistes sfäärides.
   
   Alustame isiksuse psüühikatasandist.
   Nagu teada, valitseb alateadvust tervikuna Kuu. Aga ka alateadvust võib skemaatiliselt ette kujutada koosnevat justkui erinevatest kihtidest või tasanditest, mis peegeldavad erinevates evolutsioonistaadiumites ladestunud psüühilisi struktuure.
   
   Liikumine Valge Kuu pooluselt Musta Kuu poolusele peegeldab evolutsioonilist arenguteed, s.t arenemine lihtsalt keerulisele, universaalselt spetsialiseeritule, ühtselt paljususlikule.
   Liikumine Musta Kuu pooluselt Valge Kuu poolusele on ühinemise ja üldistamise arengutee - iseloomulikult ja spetsiaalselt universaalsele, individuaalselt tüüpilisele.
   
   Valge Kuu poolus on seotud kõige vanemate, esmaste alateadvuse struktuuridega, pärandatud meile eellaste poolt. Lisaks on need ka varases lapsepõlves kujunenud struktuurid, see tähendab päriliku materjali esmasel kokkupuutel välisilmaga tekkinud.
   Valge Kuu valitseb ka funktsioone, mis kindlustavad psüühika ja organismi tervikliku funktsioneerimise, nende vastastikuse sõltuvuse ja ühtsuse. See on eriline jagamatu kooslus, millest toitub iga üksik osa, saamata tervikuta eksisteerida. Valge Kuu on koostöö kõrgemalt organiseeritud astraalse kõiksusega, selle kaudu tunnetab inimene end ELU osana.
   Valge Kuu lülitumist tunnetatakse kui Kaitseingli lähedalolekut, Õpetaja abi, toetust. Valge Kuu kaudu käib suhtlus nende egregoridega, millega inimene on astraalselt suguluses - inimkond, rass, rahvus, suguvõsa, perekond.
   
   Psüühikas valitseb Valge Kuu kõiki tüüpilisi olukordi. Eelkõige on see instinktiivne maailm, suguline individualiseerimata energia ja suguline käitumine üldse. Musta Kuu seksuaalsus on alati suunatud konkreetsele inimesele ja ei luba vahetust.
   Teisiti väljendudes: Valge Kuu - see on seks, Must Kuu - see on armastus.
   
   Must Kuu - see on eriline ja isiklik osa psüühikast, see, mis teeb meid erinevaks. Valge Kuu - universaalne ja tüüpiline, see, mis teeb meid sarnaseks.
   Musta Kuu poolus peegeldub kõige pindmisel psüühikatasandil ja on evolutsiooniliselt märksa hilisemalt tekkinud. Sellel tasandil on juba väga tugevad teadvuse mõjud. See oleks nagu piirikiht teadvuse ja alateadvuse vahel; kiht, kus välismaailm ja -sündmused maksimaalselt tugevalt mõjuvad meie alateadvusele.
   Siin on tunded juba poolteadlikud. Musta Kuu tasand alateadvuses on nagu meie psüühika omamoodi "teatraalsed sillakesed", kus arenevad meie hingeelu draamad ja vodevillid, kus tunded eristatakse, saavad nime ja astuvad võitlusse või mängu meie enda mina teiste tunnetega.
   Niisiis on Must Kuu seotud psüühika selle osaga, kus püüdlused, soovid, vajadused - varjatud ja avalikud - pannakse vormi, kujustatakse - nagu kodeeritakse sümboliteks ja seejärel projetseeritakse välisilma. Tagasi pöörduvad nad juba meist võõrandunult.
   Nad põimivad meie ümber astraalseid struktuure omal viisil ja moel, tõmmates sinna kindlaid inimesi ja ahvatledes meid teatud situatsioonidesse.
   Võib öelda, et Must Kuu on nagu kanal, kust väljuvad individuaalsed astraalsed energiad. Nad kindlustavad meile mitte ainult tõmbe teatud situatsioonide poole, vaid ka võimaluse neid ise formeerida (mitte alati teadlikult).
   Musta Kuu kaudu on inimene ise organiseeriv jõud, isegi kui ta jääb passiivseks. Viimasel juhul on ta nagu kristallisatsiooni tsenter. Seetõttu on Must Kuu väga tähtis suhetes ümbritsevate inimestega. Ta visualiseerib meie mitte alati teadvustatud soovid, kired, toob meie sisemised probleemid ja vastuolud päevavalgele, teeb need teistele nähtavaks ja objektiviseerimisel kättesaadavaks omaenese teadvusele.
   Muidugi töötab Must Kuu igaühel erinevalt ja mitte ainult seetõttu, et sünnikaartides pole ühesugune asend.
   
   Must Kuu ise ei anna mingeid võimeid (need on määratletud kogu kaardiga). Ta tähistab kaardis punkti, mille kaudu aktualiseeruvad, leiavad väljapääsu kõik tähtsad psüühilised probleemid.
   Kusjuures ei maksa unustada, et Must Kuu on kõige sügavamate, ürgsete probleemide indikaatoriks, mille baasilt formeeritakse terve bukett teisejärgulisi probleeme, mis tavaliselt maskeerivad tegelikke käitumismotiive.
    Must Kuu täidab psüühikas ka niisugust tähtsat rolli nagu maskide loomine ja rollikäitumine. Seega teeb tugev Must Kuu inimese artistlikuks või valelikuks - sõltuvalt inimese kalduvustest, omadustest ja kõlbelistest tõekspidamistest.
   
   Veel üks väga tähtis Musta Kuu omadus, mille tõttu ta on kuulus kui suur petis, see on tema interpreteeriv roll. Ta dešifreerib suure osa emotsionaalsest informatsioonist, interpreteerides seda omatahtsi, olles nagu omapärane prisma.
   Must Kuu eraldab kõige pingelisemad psüühika osad, pöörates need "prisma" murdetsentritesse. Astraalne info, mis tuleb välismaailmast, tugevneb neis tsentrites järsult ning fokusseerub.
   Sellega paisutatakse üle meile tähtsat informatsiooni ja summutatakse tähtsusetut. Resultaadina tekib täiesti originaalne, individuaalne maailmapilt.
   
   Aga individuaalne ja subjektiivne on see pilt ainult universaalse objektiivse tegelikkuse suhtes, mille eksisteerimine pole üldse nähtav. Iga konkreetse inimese psüühika seisukohalt püüab ta anda maksimaalselt objektiviseeritud pildi, mis väljendub mingites üldmõistetavates sümbolites.
   Selle pildi kvaliteet ei sõltu mitte ainult Mustast Kuust enesest (kuigi tema asend ja aspektid võivad raskendada või kergendada tööd), vaid ka üldisest kaardi struktuurist, inimese loovast potensiaalist, tema kultuurilisest ja vaimsest tasandist.
   
      
   Kokkuvõtteks
 võib märkida, et Must Kuu on indiviidi varjatud poole fookus, annab meile tema maise hinge portree - täpsemalt öeldes selle maskeeritud kujusid.
   
   Mistahes looming toimub domineeriva Musta Kuu mõju all, aga et teos saaks žedöövriks, peaks ta saama ühiskonna heakskiidu ja selleks on tarvis väljendada kindla kollektiivi, aja ja egregori vajadusi. Peab väljendama ühiskonna hinge, - siis hakkab ta toituma selle egregori energiast ja saavutab sellele vastavalt pika eluea. Tähendab: žedöövri sünd toimub domineeriva Valge Kuu mõjul.

Tatjana Romanova kirjutise tõlkis Taimi Uuesoo



_________________________________
* humoraalne regulatsioon - elundite või elundkondade talituse mõjustamine peamiselt hormoonidega (tõlk)


Eelmine
Kuu loomine
Järgmine
Noorkuu

Lisa kommentaar

Email again: